UAV-vastaste koostööoperatsioonide juhtimis- ja kontrollivõime suurendamise strateegiad
UAV-vastaste koostööoperatsioonide juhtimis- ja juhtimisvõime suurendamine on tänapäevaste UAV-ohtudega võitlemisel ülioluline. Seda on võimalik saavutada teabe sulandumise ja juhtimisotsuste tegemise tõhususe optimeerimisega infosünteesisüsteemide, andmeedastusvõrkude ja intelligentsete otsustusmudelite ehitamise kaudu; koostööl põhineva lahingukorralduse tõhususe tugevdamine tõhusate otsustusprotsesside loomise ja koostöö juhtimisstruktuuride täiustamise kaudu; ning UAV-vastaste koostööoperatsioonide juhtimis- ja kontrollitaseme pidev tõstmine intelligentsete tehniliste vahendite integreerimise kaudu.
1 Infofusiooni- ja jagamismehhanismi optimeerimine
Keerulistes lahinguväljakeskkondades ei suuda üksainus teabeallikas lahinguvälja olukorda täielikult ja täpselt kajastada. Mitmest allikast pärineva teabe liitmine ja jagamine võib aga oluliselt parandada olukorrateadlikkuse täpsust ja otsuste tegemise teaduslikkust. Seetõttu on teabe sulandumise ja jagamise mehhanismi optimeerimine esmane ülesanne juhtimis- ja juhtimisvõimaluste suurendamisel.
1.1 Mitme allika infofusioonisüsteemi loomine
Mitmest allikast koosneva teabe liitmise tuum seisneb heterogeensete andmete standardimise ja erinevate andurite ajaruumilise registreerimisega seotud probleemide lahendamises [3]. Oluline on kehtestada ühtsed andmestandardid ja liideste spetsifikatsioonid, rakendada erinevatest anduritest ja andmeallikatest hangitud teabe standardiseeritud töötlemist ning parandada andmete kvaliteeti ja järjepidevust. Tuleks konstrueerida mitmest allikast koosnev teabe liitmise süsteem, mis kasutab täiustatud teabe liitmise algoritme, et saavutada mitmest allikast pärineva teabe põhjalik liitmine, suurendada sihtmärgi tuvastamise ja jälgimise täpsust ning pakkuda kõikehõlmavat ja täpset teabetuge käsuotsuste tegemisel. Vahepeal tuleks kasutusele võtta masinõppe- ja süvaõppetehnoloogiad, mis võimaldaksid süsteemil automaatselt õppida ja kohaneda erinevate lahinguväljade keskkondade ja sihtmärkide omadustega, optimeerides seeläbi pidevalt teabe sulandumise tõhusust.
1.2 Infotöötluse tõhususe ja kvaliteedi tõstmine
UAV-vastaste operatsioonide puhul muutub lahinguvälja olukord kiiresti, mistõttu on infotöötluse kiirus ja täpsus kriitilise tähtsusega. Infotöötluse kiiruse kiirendamiseks tuleks kasutusele võtta suure jõudlusega andmetöötlusseadmed; tuleks kasutusele võtta suurandmete analüüsi tehnoloogiad, et kaevandada ajaloolisi mehitamata õhusõidukite lennuandmeid, eelnevalt kalibreerida sihtriski taset ja pakkuda viiteid reaalajas teabe töötlemiseks. Andmete detsentraliseeritud töötlemiseks mitme sõlme vahel tuleks kasutada paralleelseid andmetöötlustehnoloogiaid, nagu hajutatud andmetöötlus ja äärearvutus, mis vähendab kesksõlmede arvutuslikku koormust. Vaja on luua andmete puhastamise ja kvaliteedi hindamise mehhanismid, et kõrvaldada vigane ja üleliigne teave ning tagada sisendandmete kvaliteet. Lisaks tuleks välja töötada adaptiivsed filtreerimisalgoritmid ja dünaamilised kaalujaotuse mudelid, et hinnata teabe täpsust, täielikkust ja õigeaegsust reaalajas, kõrvaldades koheselt ebaõige või madala kvaliteediga teabe. See suurendab veelgi teabe töötlemise täpsust ja pakub käsuotsuste tegemisel usaldusväärset andmetuge.
1.3 Ohutu ja tõhusa andmeedastusvõrgu ehitamine
Stabiilse, turvalise ja kiire andmeedastusvõrgu ehitamine on võtmetähtsusega, et tagada andmete täpne ja õigeaegne edastamine erinevate lahinguüksuste vahel. Tuleks teha jõupingutusi võrgu turvalisuse kaitse tugevdamiseks, võttes kasutusele krüpteerimisalgoritmid ja identiteedi autentimise mehhanismid, kaitstes andmeedastusprotsessi turvalisust ja ennetades selliseid riske nagu käsuteabe lekkimine või vargus. Mobiilseid 5G tugijaamu tuleks kasutusele võtta lahingupiirkondades, kasutades 5G sidetehnoloogiat, et kiiresti edastada tuvastusandmed radaritelt, optoelektroonikatelt, navigatsioonianduritelt ja muudelt anduritelt juhtimiskeskusesse, väljastades samal ajal ka juhtimiskeskuse otsuseid ja juhiseid lahinguüksustele. Teabeedastusaja lühendamine tihendab OODA töötsüklit ja parandab tööreaktsiooni kiirust. Lisaks tuleks integreerida mitu sidevahendit, nagu andmesideühendused ja satelliidid, et luua üleliigne võrk ja dünaamiline marsruutimismehhanism koos mitme andmeedastuslingiga. Põhilingi rikete või häirete korral on võimalik saavutada automaatne ümberlülitumine varulinkidele, mis suurendab võrgu haavatavust ja iseparanemise võimeid ning tagab katkematu andmeedastuse.
